Kristiina: USA algab pööraselt – andsin täna allkirja koiliblikate munandite kaitseks

Niagaral oldud päevast ja piknikust, mille politsei küll viisakalt katkestas, kui olimegi juba minema hakkamas (see oli a la stiilis, et laulge see viimane laul nüüd lõpuni ja sööge võileib ära, aga siis ma, vabandage väga… pean paluma teil lahkuda, sest see on tegelikult eramaa… seda viimast poleks küll arvanud paarkend meetrit joast eemal asuvast murulapikesest)… igatahes oli sellest päevast jäänud mittekaetud keahaosadele päris palju päevitust. .

Ameerika on alanud hurmavalt ja hullumeelselt. Silver on asunud täie rajuga luuletusi kirjutama ja tema peamised muusad on siinsed koerad.  Päevad on endiselt päikselised ja tundub nagu too kirgas Niagara päev kestaks muudkui edasi. Õigupoolest ei mäleta ma õhtul, kust meie päev algas. Tavaliselt sadu ja sadu kilomeetreid sihtkohast eemal varases hommikuudus, millest kumavad läbi majade ette veeretatud halloweeni kõrvitsad (need ja kõiksugu luuad, maskid ja ämblikuvõrgud on juba igal pool kuum kaup). Esimesed muljed ameeriklastest on sellised armsad ja naljakad, õigupoolest pole ma hulk aega nii palju naernud ja enamasti enda üle. Natuke raske on ennast pärast mugavat väliseesti eestikeelset seltskonda arusaadavaks teha – mitte keele pärast, vaid sellepärast, et rääkida tuleb piisavalt kiirelt, selgelt ja lühidalt, et ikka viitsitaks kuulata. Nii et enamasti tuleb mulühte asja öelda mitu korda. Aga kui mõistmine on saavutatud, järgneb tavaliselt kõikide soovide täitumine ja see vist ongi see kuulus American dream.

Kuigi oleme siin olnud ainult neli päeva, on juba praegu kõike raske peas mingisse kronoloogilisse järjekorda panna. Aga piltide järgi katsun nüüd üht-teist meenutada. Alustan siiski mõne eelmisest postitusest välja jäänud pildiga Kanadast.

Image

Image

See on mu lapsepõlve unistuste muuseum – kunagi üks sugulane käis siin ja rääkis mulle sellest õduslugusid stiilis Punane Käsi (fotokat tal polnud) ja siis tahtsin väga siia tulla, aga nüüd kakskümmend aastat hiljem ei tundugi need saurused nii suured ja vägevad. Kuigi kuskil juura-ajastul tulevase Toronto koha peal sellisele ette küll jääda poleks tahtnud. Torontos viimasel päeval paleontoloogia muuseumis.

OLYMPUS DIGITAL CAMERAEnne esinemist raamatupoe trepil…

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Esimene USA esinemine oli vanimas luuleraamatupoes Grolier Poetry Cambridges kohe Harwardi ülikooli kõrval. Massachusettsi Cambridge kihas reedeõhtusest üliõpilaselust ja raamatupood, kus on esinenud pea kõik USA kuulsad luuletajad T.S. Eliotist biitnikeni välja, mõjus armsalt vanamoodsa ja väärikana.

IMG_5407Meie reisi kaks peasüüdlast – mu kakskeelsed luulekogud “1001 talve – 1001 Winters” ja “Ühe hingetõmbega – In a Single Breath” Grolier Poetry raamatupoe vitriinil.

IMG_5464Grolier Poetry poe omanik – Ifeany Menkiti, Nigeeriast pärit USA luuletaja ja filosoofia õppejõud, näitab raamaturiiulite kohale riputatud fotosid kuulsatest luuletajtest, kes kõik tema poes alates 1927. aastast on esinenud. Ifeany ja tema naisega kohtumine on minu jaoks siiani olnud üks USA tuuri ilusamaid äratundmishetki.

IMG_5431Ifeany ja osa publikust Silveri naelapilli taustal…

IMG_5471Luuleraamatupood mälestas oma esivitriinil Keenia kaubamaja terrorirünnakus hukkunud Khaana luuletajat Kofi Awoonorit.

IMG_5478Koos luuletajate Bill Wolaki ja Kristinega Salemi nõidadelinnas Kristine verandal. Saime kuulda, kus majades kummitab ja kes kellega käib, saime tunda väga päikselisi päevi ja maagilist külalislahkust… ning taaselustus mu unistus, et mul ka kunagi oleks oma Bed and Breakfast nagu Kristinel, et võõrustada sõpru, luuletajaid ja kunstnikke. Et oleks ruumi ja valgust kõigi armsate inimeste ja loomade-lindude jaoks.

Siia lisan Kristine minu arvates superarmsa luuletuse selle kohta:

IMG_5487Teel Gloucester’i poole…

IMG_5495Boston on muutunud kaugeks miraažiks…

IMG_5525Seda krabi nägin pärast öösel unes. Ta ütles, et kahju on vaadata, et ma tema söömise pärast nii palju süümekaid pean tundma.

IMG_5531Hannes, selle akvaariumikalakese pildistasime sulle.

IMG_5537Meie Salemi ärklituba kolmandal korrusel… hüvastijätuhetked…

IMG_5608See halloweenikaunistus näeb minu meelest armsalt hale välja.

OLYMPUS DIGITAL CAMERANii… kus see nüüd oligi tehtud? Bostonis vist…

OLYMPUS DIGITAL CAMERAHarwardi treppidel…

OLYMPUS DIGITAL CAMERAJärjekord meie esinemise ukse taga…;)

Oi, ajasin segamini… see on ikkagi Stephen Kingi publik, kes esines meiega täpselt samas linnas ja samal kellaajal. Väike võitlus publiku pärast on ju sellisel juhul normaalne.

OLYMPUS DIGITAL CAMERAVaba päev…

OLYMPUS DIGITAL CAMERA Ikka veel vaba päev;)

OLYMPUS DIGITAL CAMERATäna pole tõesti ühtegi esinemist. Peaaegu uskumatu! Tants ja laul… kolm Kristiinat kohtuvad juhuslikult muulil, piiravad Silveri ümber, kes saab midagi soovida… ja homme ongi ta sünnipäev.

OLYMPUS DIGITAL CAMERANüüd olen nii lähedal paabulind olemisele, kui selles elus jõuda saab…

OLYMPUS DIGITAL CAMERANew Yorgi esinemine rabas oma hubasuse ja avangardiga. Parajasti esitab luuletusi kunstnik ja luuletaja B. Amore.

OLYMPUS DIGITAL CAMERANY esinemise korraldanud kirjastaja Stanley Barkan näitab meile pärast oma kodus kõiki raamatuid, mida ta on enam kui kolmekümne aasta jooksul kirjastanud. Rõõm oli nende seast leida ka oma suure lemmiku Edith Södregrani luulekogu. Satanley ütleb, et tema missoon on ilukirjanduse tõlkimise kaudu erinevaid kultuure üksteisele lähendada. Valdav enamus tema kirjastuse Cross Cultural Communications raamatutest on ilmunud kakskeelsetena, nii  ka minu “Ühe hingetõmbega – In a Single Breath”.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s